Eesti Arhitektide Liit
Uudised
Eesti arhitektuur
Dokumendid
Võistlused
Publikatsioonid
Arhitektuuripoliitika
Kutsekoda
Lingid
Kuulutused
Foorum
Kalender
Kontakt
Muuda profiili
Muuda loominguid
Liikmele

Eetikakoodeks

ARHITEKTIDE KUTSE-EETIKA NORMID

I ÜLDOSA
 
1. Käesolevad arhitektide kutse-eetika normid on juhindumiseks Eesti Arhitektide Liidu liikmetele, samuti volitatud arhitekt V ja EAL soovitusel tegevusloa saanud vastutavatele Arhitektidele erialases tegevuses. 
2. Eksimused EAL kutse-eetika normide vastu lahendatakse EAL aukohtus.

Põhimõisted: 
1. Arhitekt-ettevõtja – büroo-omanik, (isikuliselt) litsentseeritud arhitekt, üksikisikust ettevõtja-arhitekt, kes töövõtjana täidab lepingut ja on bürood esindades allkirjaga vastutav arhitektuurse osa täitmise eest.
2. Palgaarhitekt – arhitekt, kes saab oma töö eest kindlat tunni- või tükitöötasu. 
3. Arhitekt-ametnik – riigi või omavalitsuse teenistuses olev arhitekt 
4. Autor (projekti autor) – arhitektuuriteose loonud arhitekt. Autorlus fikseeritakse üldjuhul allkirjaga projektdokumentatsiooni kirjanurkades ja tiitellehel. 
5. Teos, arhitektuuriteos – vastavalt autoriõiguse seadusele 
6. Tellija – füüsiline või juriidiline isik, kes lepingu ühe osapoolena otseselt tellib ja finantseerib arhitektuurialast tegevust.

II KUTSEALANE TEGEVUS
1. Arhitekti kutsealane tegevus hõlmab üldjuhul arhitektuursete, linnaehituslike ja planeerimisalaste ülesannete lahendamist, vastavaid uurimisi, konsultatsioone, ekspertiise, tingimuste ja projektdokumentatsiooni koostamist ning autorijärelevalvet, samuti erialaste publikatsioonide avaldamist, näitusetegevust, pedagoogitööd jms.
2. Oma kutsealal peab arhitekt olema eelkõige ehitusideede kujundajaks ja erapooletuks nõuandjaks ehitustegevuses. Arhitekt ei või olla sellistes ärisuhetes ehitajaga, ehitusmaterjalide tootja või tarnijaga, mis seaks kahtluse alla tema positsiooni erapooletu nõuandjana.
3. Arhitekt lähtub oma erialases tegevuses UIA Valgest Raamatust, ACE Valgest Raamatust, Kutsestandardist (volitatud arhitektid), arhitektide kutse-eetika normidest ja hea tava reeglitest. 4. Kutsealaseid ülesandeid täidab arhitekt kas arhitekt-ettevõtjana või palgalises teenistuses.
5. Arhitekt peab järgides konkurentsiseaduse põhimõtteid oma kutsealal olema vastutustundlik, seisma ühiskonna huvide ja ehitatud keskkonna esteetilise kujundamise eest. Arhitekt peab tundma vastutust oma töö lõpptulemuste eest. Arhitektil on moraalne õigus ja kohustus teostada autorijärelvalvet.

III ARHITEKTIDE OMAVAHELISED SUHTED
1. Arhitekt peab suhtuma kolleegidesse erapooletult. Halvustavad väljendused avalikkuse ees kolleegide kutsetegevuse kohta on lubamatud. Kolleegi teoste arvustus toimugu asjalikult ja teravusteta. Autoril peab olema võimalus kriitikale vastata samal koosolekul, trükis avaldatud kriitika puhul aga samas väljaandes. Pooltel on sobiv sõna võtta vaid üks kord.
2. Arhitektil on autoriõigus oma varasemate tööde ümberprojekteerimisele. Juhul kui arhitekti poole pöördutakse ettepanekuga ümber projekteerida teise arhitekti varasemat tööd on temast eetiline suunata tellija algupärase autori poole. Arhitektil on õigus ümber projekteerida esmase arhitekti (autori) teost või võtta osa ümberprojekteerimise konkursist ainult esmase autori nõusolekul.
3. Kui arhitekti poole pöördutakse ettepanekuga tegeleda mingi projektiga või mistahes muu ametialase tegevusega ja ta teab või saab teada, et mõnel teisel arhitektil on sama töö pooleli, siis ta teatab sellest teisele arhitektile.
4. Juhul kui arhitekt objektiivsetel asjaoludel ja autori nõusolekul arendab edasi teise arhitekti tööd, mille ideed väljenduvad ka lõpplahenduses, on ta kohustatud esialgse autori nime tema nõusolekul ära märkima kaasautorina.
5. Arhitekt peab lugupidamisega suhtuma nii tema poolt ümberprojekteeritavasse hoonesse kui ka kogu keskkonda.
6. Arhitekt ei püüa ebaõiglaselt teist arhitekti ametikohalt kõrvale tõrjuda.
7. Palgateenistuses oleval arhitektil, kes on olulisel määral osalenud projekti väljatöötamisel (teose loomisel), on õigus nime märkimisele (kaasautorina) projektdokumentides ja avalikkuse ees. 8. Arhitektil on lubamatu alla kirjutada projekte või nendega ühenduses olevaid dokumente, mis ei ole koostatud tema juhtimisel või vastutusel.
9. Võõra teose plagieerimine on raske eksimus kutse-eetika vastu.

IV AHITEKTI-ETTEVÕTJA SUHE TELLIJAGA
1. Arhitekt-ettevõtjal tuleb iga tööülesande saamisel koostada kirjalik leping tellijaga. Kirjalik leping ei ole tarvilik väiksemate tööülesannete puhul (näit. eramud, aiamajad jne.). Seejuures on asjaosalistel isikutel kohustus hoida lepingu faktiline sisu täielikus saladuses.
2. Arhitekt ei või lasta end mõjutada tellija huvide vastaselt kolmandate isikute poolt.
3. Arhitekt peab kirjalikult informeerima tellijat ja vajadusel avalikkust seikadest, mis võivad ohustada tema eetilist käitumist või erapooletust kutsealastes küsimustes.
4. Arhitekt on kohustatud saladuses hoidma tellija poolt temale usaldatud konfidentsiaalset informatsiooni, kui see ei ole õigusvastane.

V ARHITEKTID PALGALISES TEENISTUSES
1. Palgalises teenistuses on arhitekti ja tööandja suhted reguleeritud töölepinguga.
2. Palgaarhitekt võib kõrvaltöid teostada kokkuleppel tööandjaga, kui see ei takista tema põhitööd.
3. Palgalises teenistuses oleval arhitektil on lubamatu pakkuda konkurentsi oma tööandjale; luua otsesuhteid tellijatega, võtta üle töid; kasutada firmasisest infot enda ja oma tuttavate kasuks.
4. Arhitekt-ametnikul on lubamatu ametiseisundit kasutades hankida töid endale, enda osalusega büroole või teistele arhitektidele ja büroodele omakasupüüdlikel eesmärkidel või takistada teiste arhitektide (büroode) tööd;
5. Arhitekt-ametnik ei tohi vastu võtta kõrvaltöid, kui selle tagajärjel satub ohtu tema erapooletus. Reeglina ei võta arhitekt-ametnik vastu kõrvaltöid oma vastutuspiirkonnas, erandina koostatud projektid peab kinnitama erapooletu komisjon.
6. Korruptiivse käitumise ilmnemisel on arhitektil-ametnikul sobilik astuda ise ametist tagasi.

VI ARHITEKTUURIVÕISTLUSED; EKSPERTTEGEVUS
1. Arhitektide osalemine arhitektuurivõistlustel reguleeritakse Eesti Arhitektide Liidu arhitektuurivõistluste korraldamise juhendiga.
2. Osaledes žüriides ja ekspertkomisjonides tuleb arhitektil olla otsuste tegemisel ja hääle andmisel täiesti erapooletu. Asjaolude korral, mis võivad kahtluse alla seada arhitekti erapooletuse, tuleks žürii tööst või ekspertiisi tegemisest loobuda. Selliseks asjaoluks võib olla arhitekti osalus või vastutus töö teostanud büroos, sugulusvahekord jms.
3. Žüriiliikmete mõjutamine omakasupüüdlikel eesmärkidel on eksimus kutse-eetika vastu.
4. Kui mingile objektile on korraldatud arhitektuurivõistlus ning tulemustest hoolimata saab tellimuse sellele objektile teine arhitekt, peab tellimuse saanud arhitekt sellest informeerima Eesti Arhitektide Liitu.

VI JUHISED REKLAAMIKS
1. Arhitekti poolt tehtav reklaam peab olema üksnes informeeriv, mitte sugestiivne.
2. Eesti Arhitektide Liidu liige võib oma nime järel kasutada lühendit “EAL”. Büroo reklaamis ei tohi seoses firma nimetusega kasutada lühendit “EAL”, küll võib seda aga kasutada vastutavate isikute nimede järel.
3. Arhitektuuribüroode nimesilt peaks olema kujunduselt mõõdukas ja piirduma firma nimega.
4. Valminud ehitisel võib olla valmimise aeg ja arhitekti nimi.


Vastu võetud EAL üldkogu poolt 26.märtsil, 1999.a.
Viimati redigeeritud üldkogu poolt 26.jaanuaril, 2006.a.