Eesti Arhitektide Liit
Uudised
Eesti arhitektuur
Dokumendid
Võistlused
Publikatsioonid
Arhitektuuripoliitika
Kutsekoda
Lingid
Kuulutused
Foorum
Kalender
Kontakt
Muuda profiili
Muuda loominguid
Liikmele

Eesti Arhitektide Liidu põhikiri

Eesti Arhitektide Liidu põhikiri

 

 
I           ÜLDSÄTTED

1.     Eesti Arhitektide Liit (edaspidi nimetatud „EAL“) on arhitektide vabatahtlik ja sõltumatu loominguline ühendus, kes tegutseb mittetulundusühinguna.

2.     EAL on 8. oktoobril 1921. aastal asutatud Eesti Arhitektide Ühingu õigusjärglane ning on taasasutatud 27. juunil 1989. aastal.

3.     EAL-i asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.

4.     EAL-i eesmärgid on:

aidata kaasa kvaliteetse elukeskkonna loomisele, mille moodustavad säästvalt kasutatud looduskeskkond ning targalt ja kultuurikeskselt arendatud ehitatud keskkond;

toetada ja arendada arhitektuurivaldkonda;

väljendada ja kaitsta oma liikmete ühishuve.

5.     Oma eesmärkide saavutamiseks EAL:

arendab arhitektide ühistegevust, samuti koostööd arhitektide ja teiste planeerimise, projekteerimise ning ehitusala korraldamisega tegelevate kutsealade esindajate vahel;

arendab EAL-i ja arhitektuurivaldkonnaga seotud välismaa organisatsioonide koostööd ning esindab oma liikmeid vastavates rahvusvahelistes organisatsioonides;

osaleb arhitektuuripoliitika põhimõtete, eesmärkide ja ülesannete väljatöötamisel ja rakendamisel;

teeb ettepanekuid seaduste ning muude õigus- ja haldusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks ja täiendamiseks ning esitab märkusi või annab arvamusi seaduste ning muude õigus- ja haldusaktide eelnõude kohta;

osaleb planeerimis-, arhitektuuri- ja ehitusala korraldamisel ning avalikkuse vastavate väärtushinnangute kujundamisel;

osaleb arhitektuurialase hariduse arendamisel ning korraldab täiendkoolitust nii Eestis kui välismaal;

annab stipendiume õppe- ja teadustööks ning loominguliseks tegevuseks;

omistab kutsekvalifikatsiooni ja korraldab muud kutsega seotud tegevust oma kutsealal;

korraldab kohalikke ja rahvusvahelisi planeerimis- ja arhitektuurivõistlusi, riigihanke planeerimis- ja arhitektuurialaseid ideekonkursse ning vastavaid riigihanke menetlusi;

teeb ettepanekuid arhitektuuripärandi kaitse alla võtmiseks ja selle korraldamiseks, hoolitseb EAL-i valduses oleva dokumentaalse materjali säilimise eest;

arendab seltsielu, korraldab näitusi, konverentse, koosolekuid, seminare, reise ning muid arhitektuurialaga seotud üritusi;

kogub ja vahendab arhitektuuri-, planeerimis- ja ehitusalast infot;

annab välja oma häälekandjat ja trükiseid;

kujundab EAL-i liikmete kutse-eetikat;

korraldab muud tegevust, mis vastab EAL-i eesmärkidele ning ei ole vastuolus seaduste ega käesoleva põhikirjaga.

 
II          EAL-i LIIKMED
            Liikmed

6.     EAL-i liikmeskond koosneb tegevliikmetest ja auliikmetest:

EAL-i tegevliikmeks võib olla vähemalt neli aastat oma erialal tegutsenud professionaalne arhitekt või arhitektuuriteadlane;

EAL-i auliikmeks võib olla valitud füüsiline isik, kellel on erilisi teeneid Eesti arhitektuuri edendamisel või EAL-i tegevusele kaasaaitamisel.

7.     Erandkorras võib EAL-i tegevliikmeks vastu võtta ka vähem kui neli aastat oma erialal tegutsenud professionaalse arhitekti ning muu arhitektuuriga seonduva eriala esindaja.

8.     EAL-i tegevliikmeks taotlejal tuleb esitada EAL-i eestseisusele kirjalik avaldus, oma senise loomingu valikkogu ja kolme vähemalt viieaastase tegevliikmestaažiga EAL-i liikme soovitused.

9.     Tegevliikme vastuvõtmise otsustab ja auliikmed valib EAL-i eestseisus salajase hääletamise teel.

 

Liikmete õigused ja kohustused

10. EAL-i liikmel on õigus:

võtta osa EAL-i juhtimisest, sealhulgas valida ja olla valitud EAL-i juhtimis- ja kontrollorganitesse;

võtta osa EAL-i korraldatud üritustest;
saada EAL-i poolt levitatavat informatsiooni;
esindada eestseisuse volitusel EAL-i;

omades viieaastast tegevliikmestaaži, anda soovitusi uute liikmete vastuvõtmiseks.

11. EAL-i liige on kohustatud:

järgima EAL-i põhikirja ning EAL-i juhtorganite otsuseid;

järgima EAL-i kutse-eetika norme;

võtma osa EAL-i tegevusest ning aitama kaasa EAL-i eesmärkide saavutamisele;

tasuma liikmemaksu üldkogu poolt kehtestatud tingimustel, välja arvatud auliikmed;

hoidma kõrgel arhitekti kutseala ja EAL-i mainet;

teatama EAL-i juhatusele oma elukoha- ja kontaktandmete muutumisest hiljemalt ühe kuu jooksul;

vastavalt käesolevas põhikirjas toodud korrale teatama EAL-i juhatusele teostest, mis liige on EAL-i loomealal loonud.

 

EAL-ist väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord

12. EAL-i liikmel on õigus igal ajal kirjaliku avalduse alusel EAL-st välja astuda.

13. EAL-i liikme võib EAL-ist välja arvata eestseisuse otsusega järgmistel juhtudel:

13.1.liige ei täida käesolevas põhikirjas ettenähtud või EAL-i juhtorganite poolt talle pandud kohustusi;

13.2.liige rikub kutse-eetika norme;

13.3.liige kahjustab oluliselt EAL-i mainet;

13.4.liige ei ole tasunud liikmemaksu jooksva aasta 31. detsembriks;

13.5.liige on teadlikult esitanud EAL-ile valeandmeid.

14. Liikme väljaarvamise otsustab eestseisus salajase hääletamise teel.  

15.  Juhatus teatab liikmele tema võimalikust väljaarvamisest kaks kuud ette.

16. Väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest tuleb EAL-ist väljaarvatud liikmele viivitamatult kirjalikult teatada.

17. Juhul, kui liige ei nõustu eestseisuse poolt tema väljaarvamise kohta tehtud otsusega, on liikmel õigus taotleda eestseisuse otsuse kehtetuks tunnistamist üldkogu poolt kirjaliku avalduse esitamisega juhatusele ühe kuu jooksul arvates eestseisuse vastava otsuse väljasaatmise kuupäevast.

18. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab üldkogu otsusega ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest.

 

III EALi NOORTEKOGU

19. EALi juurde kuulub noortekogu, milline tegutseb EALi eestseisuse määratud tingimustel ja korras.

19.1.EALi noortekogu liikmeks võib olla:

       19.1.1.   arhitektuuriüliõpilane, kes õpib magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppes integreeritud õppekavadel põhinevas õppes arhitektuuri;

19.1.2. arhitektuuri magistriõppe või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava lõpetanud arhitekt.

19.2.EALi noortekogu liikmeks taotlejal tuleb esitada EALi eestseisusele kirjalik avaldus, mapp töödest, lisaks tõend koolist, kus ta kutset õpib või diplomi koopia. Eestseisus otsustab noortekogu liikmeks vastuvõtmise hääletamise teel. EALi noortekogu liikmesus lõpeb isiku väljaastumise avalduse alusel või EALi liikmeks vastuvõtmise või noortekogu liikmest väljaarvamise otsusega.

19.3.EALi noortekogu liige võtab EALi tegevusest osa põhikirjas sätestatud ulatuses ja korras.

19.4.EAL noortekogu liikmel on õigus:

19.4.1.   võtta osa EALi poolt korraldatud üritustest;

19.4.2.   saada EALi poolt levitatavat informatsiooni;

19.4.3.   esindada noortekogu volitusel EALi noortekogu.

19.5.EALi noortekogu liige on kohustatud:

19.5.1.   järgima EALi põhikirja ning EALi juhtorganite otsuseid;

19.5.2.   järgima EALi kutse-eetika norme;

19.5.3.   võtma osa EALi tegevusest ning aitama kaasa EALi eesmärkide saavutamisele;

19.5.4.   tasuma liikmemaksu üldkogu poolt kehtestatud tingimustel;

19.5.5.   hoidma kõrgel arhitekti kutseala ja EALi mainet;

19.5.6.   teatama EALi juhatusele oma elukoha- ja kontaktandmete muutumisest hiljemalt ühe kuu jooksul;

19.6.EALi noortekogu liige on kohustatud põhikirja p 6.1. nimetatud tegevliikme nõuetele vastavuse saavutamise aastal esitama EALi eestseisusele avalduse liikmeks vastuvõtmiseks või EALi noortekogu liikmest väljaastumiseks.

19.7.EALi noortekogul on õigus valida endale EALi liikmete seast esindaja.

 
IV         EAL-i STRUKTUUR JA JUHTIMINE
Üldkogu

20. EAL-i kõrgeim organ on üldkogu (liikmete üldkoosolek).

21. Üldkogu ainupädevuses on:

21.1.EAL-i eesmärgi muutmine;

21.2.EAL-i põhikirja muutmine;

21.3.EAL-i lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;

21.4.EAL-i eestseisuse liikmete, EAL-i esimehe, revisjonikomisjoni ja aukohtu liikmete valimine;

21.5.majandusaasta aruande kinnitamine;

21.6.liikmemaksu suuruse ja maksmise korra määramine.

22. Juhul, kui EAL-i esimehe valimine üldkogul ebaõnnestub, kohustub eestseisus valima EAL-i esimehe oma koosseisust.

23. EAL-i juhatus kutsub üldkogu kokku vähemalt üks kord aastas.

24. EAL-i juhatus on kohustatud üldkogu kokku kutsuma, kui seda nõuavad kirjalikult ja põhjust ära näidates EAL-i eestseisus, revisjonikomisjon või vähemalt 1/10 EAL-i liikmetest.

25. Kui juhatus ei kutsu üldkogu punktis 23 toodud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkogu ise kokku kutsuda põhikirja punktis 25 määratud korda järgides.

26. Üldkogu kokkukutsumisest teatab juhatus liikmetele kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette. Üldkogu kokkukutsumise teates peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg, koht, päevakord ja koht, kus saab tutvuda arutamisele tulevate küsimustega seotud materjalide ja otsuste projektidega.

27. Üldkogul võib osaleda ja hääletada EAL-i liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine EAL-i liige.

28. Üldkogu on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkogu kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Üldkogu koosolekut juhatab EAL-i esimees või tema äraolekul üks EAL-i aseesimeestest.

29. Üldkogu võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja käesolevast põhikirjast tulenevaid nõudeid. Üldkogu on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust.

30. Üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkogu koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest, välja arvatud:

30.1.põhikirja punktis 20.1 nimetatud küsimuse otsustamine, kus otsuse vastuvõtmiseks on vajalik vähemalt 9/10 EAL-i liikmete nõusolek;

30.2.põhikirja punktides 20.2 ja 20.3 nimetatud küsimuste otsustamine, kus otsuse vastuvõtmiseks on vajalik vähemalt 2/3 üldkogul osalenud liikmete või nende esindajate nõusolek.

31. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav üldkogu koosoleku juhataja hääl.

32. Hääletamine üldkogu koosolekutel on avalik, välja arvatud isikuvalimised, millel hääletamine on salajane.

 
Eestseisus

33. Üldkogu koosolekute vahelisel perioodil täidab üldkogu ülesandeid ning juhib EAL-i tegevust eestseisus (volikogu). Eestseisus võtab vastu otsuseid kõikides EAL-i juhtimise küsimustes, mis ei kuulu üldkogu ainupädevusse vastavalt käesoleva põhikirja punktile 20 või ei ole antud juhatuse pädevusse.

34. Eestseisus on vähemalt 20-liikmeline, kuhu kuuluvad:

34.1.kakskümmend üldkogu poolt liikmete seast valitud liiget;

34.2.üldkogu poolt valitud EAL-i esimees;

34.3.iga EAL-i sektsiooni (osakonna) esimees.

35. Eestseisuse liikmed valitakse kaheks aastaks kuni järgmiste valimisteni.

36. EAL-i eestseisuse pädevuses on:

36.1.oma koosseisust EAL-i kahe aseesimehe valimine;

36.2.teistesse organisatsioonidesse ja liitudesse astumise otsustamine;

36.3.EAL-i esindajate määramine institutsioonidesse, ühendustesse ja muudesse organisatsioonidesse;

36.4.liikmete, noortekogu liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine;

36.5.stipendiumide määramine;

36.6.juhatuse liikmete tasude määramine;

36.7.kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine;

36.8.oma koosseisust EAL-i esimehe valimine põhikirja punktis 21 toodud juhul;

36.9.EAL-i juhtimise ja tegevuse muude küsimuste otsustamine.

37. Eestseisuse istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Eestseisuse istungit juhatab EAL-i esimees või tema äraolekul üks aseesimeestest.

38. Eestseisuse liige, kes mõjuval põhjusel ei saa eestseisuse istungil osaleda, võib volitada teist eestseisuse liiget ennast esindama. Volitus peab olema vormistatud kirjalikult.

39. Eestseisus on otsustusvõimeline, kui selles osaleb või on esindatud üle poole eestseisuse liikmetest.

40. Eestseisuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole eestseisuse istungil osalenud liikmetest või nende esindajatest, välja arvatud põhikirja punktides 6.2, 7 ja 13 nimetatud küsimuste otsustamine, kus otsuse vastuvõtmiseks on vajalik vähemalt 3/4 eestseisuse liikmete nõusolek.

41. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav EAL-i esimehe hääl.

42. Mõjuval põhjusel võib eestseisus otsuse vastu võtta ilma istungit kokku kutsumata kirjaliku (elektroonilise) hääletamise teel. Kirjaliku hääletamise korral loetakse otsus vastuvõetuks, kui selle poolt hääletavad vähemalt 3/4 eestseisuse liikmetest. Otsuse kirjaliku hääletamise vajalikkuse kohta teeb EAL-i esimees.

43. Hääletamine eestseisuse koosolekutel on avalik, välja arvatud isikuvalimised, millel hääletamine on salajane.

44. Eestseisuse liige, kes mõjuval põhjusel ei saa eestseisuse töös osaleda, võib eestseisusele kirjalikult esitatava avalduse alusel eestseisusest tagasi astuda. Seejärel on eestseisus kohustatud tagasiastunud liikme asemele kutsuma üldkogul eestseisuse liikmete valimistel pingerea alusel järgmise enim hääli saanud kandidaadi.

 
Juhatus

45. EAL-i juhatus on kolmeliikmeline, kuhu kuuluvad esimees ja kaks aseesimeest.

46. Juhatuse liikmed valitakse kaheks aastaks kuni järgmiste valimisteni.

47. EAL-i esimeheks võib üks ja sama isik olla valitud mitte rohkem kui kaheks järjestikuseks perioodiks.

48. EAL-i juhatuse pädevuses on:

48.1.eestseisuse ja üldkogu kokkukutsumine;

48.2.eestseisusel ja üldkogul arutatavate küsimuste ettevalmistamine;

48.3.EAL-i raamatupidamise korraldamine;

48.4.lepingute sõlmimine EAL-i nimel;

48.5.EAL-i esindamine avalikkuse ees.

49. Ilma erivolituseta on õigus EAL-i kõikides õigustoimingutes esindada EAL-i esimehel.

50. EAL-i esimehe äraolekul täidab tema kohustusi ja esindab EAL-i üks aseesimeestest vastavalt esimehe otsusele.

 

Osakonnad ja muud üksused

51. EAL-i liikmed võivad moodustada territoriaalsel või muul alusel alalisi või ajutisi sektsioone (osakondi).

52.  Sektsiooni moodustavate asutajaliikmete minimaalne arv on kümme (10) EAL-i liiget.

53. Sektsiooni juhib kolmeliikmeline juhatus, mis valitakse sektsiooni kuuluvate EAL-i liikmete poolt ja nende seast lihthäälteenamusega kaheks aastaks kuni järgmiste valimisteni. Sektsiooni juhatus, sealhulgas sektsiooni esimees valitakse hiljemalt ühe kuu jooksul pärast EAL-i üldkogu, kus toimusid valimised.

54. Sektsiooni põhimääruse kinnitab EAL-i eestseisus sektsiooni moodustavate EAL-i liikmete ühisel ettepanekul. Sektsiooni põhimääruses määratakse sektsiooni õigused ja kohustused ning sektsiooni juhatuse pädevus ja esindusõigus.

55. Sektsioon on kohustatud järgima EAL-i põhikirja ning juhtorganite otsuseid.

56. Sektsioonid ei ole juriidilised isikud.

57. EAL-i raames võivad tegutseda klubid, töörühmad ja muud üksused, kuhu võivad kuuluda ka EAL-i liikmeks mitteolevad isikud. Eelmainitud üksused moodustab ning nende tegutsemise tingimused ja korra määrab EAL-i eestseisus.

 
Kutsekomisjon

58. Kutsekvalifikatsiooni omistamiseks moodustatakse EAL-i juurde kutsekomisjon, kelle pädevusse kuulub planeerimise ja arhitektuurse projekteerimise valdkonna kutsekvalifikatsiooni omistamise korraldamine.

59. EAL-i esindajad kutsekomisjoni nimetab, selle tegevusstatuudi ning kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamisekorra kooskõlastab EAL-i eestseisus.

 

V          TEOSTE REGISTREERIMISE JA TEOSTEST TEATAMISE KORD

60. EAL-i liikmete poolt EAL-i loomealal loodud ja liikmete poolt EAL-ile teatatud teoste kohta peab arvestust juhatus.

61. EAL-i liige on kohustatud teatama tema poolt kalendriaasta jooksul EAL-i loomealal loodud teostest, esitades EAL-i juhatusele hiljemalt 31. detsembriks kirjalikult vähemalt järgmised andmed:

61.1.teose nimetus või teose pealkiri;
61.2.teose lühikirjeldus;
61.3.autor(id);
61.4.loomise aasta;
61.5.autori varaliste õiguste kuuluvus;
61.6.tellija (kui on teada);
61.7.paiknemise aadress (kui on teada).
 

62. Juhatusel on vajaduse korral õigus nõuda EAL-i liikmelt teose kohta täiendavaid andmeid, mida ei ole nimetatud punktis 60.

 

VI         LOOMETOETUSTE JA STIPENDIUMIDE MAKSMINE

63. Loometoetuse määramise komisjoniks EAL-is on eestseisus, kelle töösse loometoetuste määramise otsustamisel on kaasatud riigi esindajana kultuuriministri nimetatud ametnik.

64. EAL-il on õigus jätta loometoetus määramata vabakutselisele loovisikule, kes taotleb või saab loometoetust teistest loomeliitudest.

65. Loometoetuse saajate registrit ning arvestust EAL-i poolt määratud ja makstavate loometoetuste üle peab EAL-i juhatus. Registrisse kannab juhatus järgmised andmed:

65.1.toetust saava loovisiku nimi;
65.2.toetuse maksmise ajavahemik;
65.3.toetuse määramise otsuse number ja kuupäev;
65.4.toetuse suurus;
65.5.toetuse maksmise lõpetamise kuupäev ja põhjus.

66. Eestseisus võib määrata stipendiume EAL-i loomeala seisukohalt oluliseks loome-, õppe- ja teadustööks muuhulgas riigieelarvest eraldatud toetuse arvelt, kui seda toetust ei kasutata aasta jooksul täielikult loometoetuste maksmiseks vabakutselistele loovisikutele.

67. Eestseisus otsustab stipendiumi andmise konkreetse taotluse või avaliku konkursi alusel, stipendiumi eesmärgi, suuruse ja maksmise tingimused, samuti stipendiumi saaja poolt stipendiumi kasutamise aruande esitamise tähtaja.

68. Stipendiumi võib taotleda EAL-i liige, kes:

68.1.ei taotle ega saa stipendiumi samal eesmärgil ühestki teisest loomeliidust;

68.2.kellel puudub liikmemaksuvõlgnevus EAL-i ees.

69. Eestseisuse liige ei või hääletada, kui eestseisus otsustab loometoetuse või stipendiumi määramist talle või tema lähikondsele (abikaasale, otsejoones sugulasele, õele, vennale, õe või venna alanejale sugulasele, abikaasa otsejoones sugulasele, abikaasa õele või vennale). Käesolevas punktis nimetatud juhul ei arvestata selle eestseisuse liikme häält ka esindatuse määramisel.  

 
VII        EAL-i VARA
70. EAL-i ülesannete täitmist rahastatakse:
70.1.liikmemaksudest;

70.2.eraldistest, toetustest, annetustest;

70.3.EAL-i põhikirjalisest tegevusest saadavast tulust;

70.4.muust tulust.

71. EAL-i omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik EAL-i põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadustega.

 
VIII       EAL-i REVISJONIKOMISJON JA AUKOHUS

72. EAL-i revisjonikomisjon on kolmeliikmeline ja see valitakse üldkogu poolt kaheks aastaks kuni järgmiste valimisteni.

73. Revisjonikomisjon kontrollib EAL-i finantsmajanduslikku tegevust üks kord aastas pärast majandusaasta lõppu, koostab kontrolli tulemuste kohta aruande ja esitab selle üldkogule.

74. Juhatuse ja muu organi liikmed on kohustatud võimaldama revisjoni läbiviijatel tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.

75. EAL-i kolmeliikmeline aukohus ja selle kaks asendusliiget valitakse üldkogu poolt kaheks aastaks kuni järgmiste valimisteni.

76. EAL-i aukohtu pädevuses on:

76.1.EAL-i liikme vastu esitatud kaebuste arutamine;

76.2.kutse-eetika normide rikkumisest tulenevalt eestseisusele ettepaneku tegemine liikme väljaarvamiseks EAL-ist;

76.3.muude kutse-eetika valdkonda kuuluvate küsimuste lahendamine.

77. Aukohus võib käsitleda ja anda hinnanguid mistahes arhitekti tegevuse kohta vastava avalduse esitaja taotlusel, kuid ei langeta otsuseid EAL-i mittekuuluvate arhitektide kohta.

78. EAL-i aukohus on aruandekohuslane EAL-i üldkogu ees.

79. EAL-i aukohtu tegevust reglementeeritakse eestseisuse poolt kinnitatavate aktidega.

 

IX         EAL-i ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

80. EAL-i ühinemine, jagunemine ja lõpetamine toimub seadusega sätestatud korras.

81. EAL-i lõpetamise otsuse vastuvõtmisel valib üldkogu likvideerimiskomisjoni.

82. EAL-i lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle vastavalt üldkogu otsusele samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele või arhitektuurialal akadeemilist kõrgharidust andvale ülikoolile, kes tegutseb avalik-õigusliku juriidilise isikuna.

 

Põhikirja käesolev redaktsioon on kinnitatud üldkogu koosoleku otsusega 14. veebruaril 2008.

 

Ülar Mark

EALi juhatuse liige